• Teksti suurus

  • Reavahed

  • Kontrastvaade

Vaegnägijatele

Lamatistest ja madratsitest

Lamatis – lokaalne vigastus nahal või selle all olevas koes. Lamatised tekivad nii kodusel põetusel kui ka raviasutuses olevatel patsientidel, kes on pidevalt samas asendis, kusjuures surve on suunatud keha samasse punkti.lamatised

Kui patsient istub või lamab, põhjustab raskusjõud luu-eendite kohal naha ja nahaaluskoe surumise vastu aluspinda. Pehme koe kokkupigistamisele järgneb rõhutõus. Kui see ületab lokaalse koe kapillaaride sulgemisrõhu, kannatavad koed hapnikupuudust (isheemia). Isheemiline piirkond jääb ilma verega kaasatoodavatest toitainetest ja hapnikust. Selle tagajärjel tekibki lamatis. Olukorra kestes võivad koed kärbuda.

Lamatiste tekkimist võib lisaks survele põhjustada hõõrumine naha kudede nühkimisel ja venitamisel, kui voodis lamavat patsienti liigutatakse lohistades. Kudesid hõõrutakse ja venitatakse ka siis, kui patsiendi peapool tõstetakse kõrgemale ning ta libiseb ise allapoole. Lisaks survele ning nahakudede hõõrdumisele suureneb lamatise tekkimise risk siis, kui patsiendi nahk on niiske näiteks higistamise, palaviku või inkontinentsi tõttu.  Ka alatoitumus võib soodustada lamatiste teket.

Lamatised tekivad harilikult kohtades, kus luu paikneb vahetult naha all. Ratastoolis istujale on tüüpiline lamatiste tekkekoht istmikupiirkond. Selili lamajal tekivad lamatised kergesti ristluu ja abaluude piirkonda, kõrvalestadele, küünarnukkidele, jalakandadele. Neid kohti nimetatakse survepunktideks.survepunktid

Sagedasemad lamatiste tekkekohad ehk survepunktid on näha pildil.

On loodud erinevaid riskiklassifikaatoreid, et teha kindlaks riskigruppi kuuluvad inimesed. Näiteks Bradeni skaala. Iga osa annab vastava arvu punkte, mida kokku liites hinnatakse, kas patsiendil on kõrge, keskmine või madal risk lamatiste tekkeks.

Lamatiste tekkega seotud riskitegurid on kõrge iga, nõrk üldseisund, aneemia, inkontinentus, halb toitumus, liikumatus ja haavade rohke eritus.

Lamatiste teket soodustavad riided, mis takistavad niiskuse, kuumuse ja vee lendumist nahalt. Lamatise riskirühma kuuluvatel patsientidel tuleks hoiduda ristlina aluse kilekatise kasutamisest. Patsiendi voodipesu peab olema kuiv ja sile. Voodihaige linad tõmmatakse pärast asendivahetust pingule, et lina kortsud ei tekitaks nahale survet. Ratastoolis istuva patsiendi rõivad peavad olema piisavalt avarad, istmiku piirkonnas välditakse lamatisi põhjustavaid pakse õmblusi. Samuti peavad jalanõud olema piisavalt suured, et jalgade tursudes nahk ei kahjustuks.

Lamatiste ennetamise puhul on oluline, et patsient peab tegema voodis harjutusi või liigutama ennast nii palju kui seisund lubab või tuleb tema asendit kellegi teise poolt vahetada iga 2-3 tunni tagant. Tuleks vältida survet, hoida nahk terve, puhas ja kuiv.

 

Madrats omab suurt tähtsust lamatiste ärahoidmisel ja seda tuleb hoolikalt valida. Invaru pakub järgmisi madratseid:

Madrats, lamatisi vältiv 3 osa Sofflex
Tegemist on õhkmadratsiga, kus ei toimu välist õhuvahetust (kompressor). ROHO® SOFFLEX® 2 lamatistevastane, rõhu reguleerimisvõimalusega katte- madrats on mõeldud neile, kelle nahk (pehme kude) vajab kaitset.
Omavahel ühendatud vetruvad õhukambrid kohanduvad inimese kehaga.
Madratsi kolme osa saab hõlpsasti üksteise külge kinnitada, moodustades kompaktse kattemadratsi.
Komplektis: SOFFLEX 2 (kolm osa) madrats, ROHO käsipump, kasutusjuhend ja paranduskomplekt.
Tegemist on lamatisi vältiva madratsiga ja sobib kasutamiseks kõrge lamatise riskiga kliendile.

 

Madrats, 5+9 lamatisi vältiv, 90 x 200 x 14 cm
Tegemist on kahekihilise madratsiga alumine kiht on poroloonist paksusega 9 cm ja pealmine kiht on viskoelastsest vahtmaterjalist, mis kohandub keha kontuuridega ja tänu sellele aitab hajutada survepunktidele langevat koormust. Paksus 5 cm. Madratsit ümbritseb veekindel madratsikate mis on vajadusel eemaldatav ja pestav.
Tegemist on lamatisi vältiva madratsiga ja sobib kasutamiseks madala ja keskmise lamatise riskiga kliendile.

 

301797 Madrats, hügieeniline, 2-kihiline 90x200x12cm
Tegemist on kahekihilise madratsiga kus alumine kiht on poroloonist, paksus 7 cm tihedusega 35 kg/m^3 ja pealmine kiht on viskoelastsest vahtmaterjalist, mis kohandub keha kontuuridega ja tänu sellele aitab hajutada survepunktidele langevat koormust. Paksus 5 cm. Madratsit ümbritseb veekindel madratsikate, mis on vajadusel eemaldatav ja pestav.
Tegemist on lamatisi vältiva madratsiga ja sobib kasutamiseks madala lamatise riskiga kliendile.

 

Madrats, 90 x 200 x 12 cm
Madrats, 100x200x12cm
Tegemist on tavaliste poroloon madratsitega tihedusega 30 kg/m^3. Neid ümbritseb pestav riidest madratsikate
Tegemist ei ole lamatisi vältiva madratsiga ja sobib kasutamiseks lamatiste riskita kliendile.

 

Kasutatud kirjandus:
Õendusoskused, Tallinn, 2003
Käsiraamat hooldusõdedele, 2013
Õe käsiraamat, Tallinn 2006
Kliinik.ee, https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/lamatis/id-913  
Lamatised õpiobjekt, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, 
http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lamatised/index.html