on spetsialiseerunud liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele, mille hulka kuuluvad näiteks ratastoolid, kargud ning seisu- ja käimisraamid. Lisaks on lai valik ka põetus- ja hooldusabivahendid ning inkontinentsustooted.
Abivahenditele pakutakse transporti, hooldust, remonti ja puhastusteenust. Ettevõttel on Eesti kaasaegseim abivahendite töökoda, kus teostatakse hooldus- ja remonditöid.
on üle Eesti kümme esindust, mida külastab iga kuu enam kui 10 000 abivajajat. “Esindustes on koolitatud klienditeenindajad abiks abivahendi valimisel ja juhendavad, kuidas abivahendit kasutada. Keerulisemate abivahendite vajaduse või tervisliku seisundi korral nõustavad kliente lisaks ka füsio- või koostöös ,” selgitab Tiido ja lisab, et nõustamisteenust pakutakse vajadusel ka kodus, tööl, koolis või üle Eesti.
Abivahendit valides võib kerkida küsimus, kas abivahendit on mõistlikum üürida või osta. “Enamiku abivajajate jaoks on üürimine kõige mõistlikum lahendus ja üldiselt seda võimalust kasutataksegi. üürimine tagab paindlikkuse abivahend soovi korral tagastada,” räägib Tiido.
„Hea on ka teada, et üüritud abivahenditel on hooldus ja remont kogu üüriperioodil hinna sees, kui see on tingitud loomulikust kasutamisest või kulumisest,” selgitab Tiido ja lisab, et vajadusel pakutakse remondi ajaks abivajajale ka asendusabivahendit.
Abivahendi üürimisel eakale on mitmeid eeliseid
Abivahendit üürides saab eakas, kes ei tunne end uue abivahendi kasutamisel veel kindlana, üüritud abivahendi mittesobivuse korral lihtsasti välja vahetada või tagastada. Nii on võimalus abivahendit mugavalt kodus katsetada, näiteks kas tugiraam ikka mahub diivani ja laua vahelt läbi, kas see liigub äkki liiga lihtsalt, kas pidureid on mugav käsitseda. Kui abivahend ei sobi, on see võimalik igal hetkel tagasi tuua ja valida mõni teine tugiraam,” selgitab Tiido.
Vanusega kaasnevate tervisemurede puhul ei ole ette teada, kui kaua konkreetset abivahendit võib vaja minna. “Eakas võib vajada tervisliku seisundi muutudes uut abivahendit - tervise halvenedes näiteks käimisraami asemel ratastooli, aga ka vastupidi - tervise paranedes ratastooli asemel tugiraami või karke. Siis on võimalik üks tagastada ja teine abivahend asemele üürida,” toob Tiido näite.
Samuti võib vahel lähedase seisundi muutudes tarvis olla koduseid hooldusvahendeid. “Sellisel juhul saab muuta abivajaja kodused tingimused mugavamaks nii üüritud hooldusvoodi kui ka potitooli abil,” soovitab Tiido.
Abivahendi üürimine on mõistlik ka siis, kui tegemist on ajutise traumaga, millest taastumiseks on vaja liikumisel abi. “Näiteks jalatraumade korral, kui on vaja kasutada karke, tugiraami või ka ratastooli, on üürimine kindlasti mõistlikum. Nii on kulu abivahendile madalam ja lisaks ei jää abivahend pärast kasutamist koju seisma,” selgitab Tiido. Üle Eesti on pidevalt üüris ligi 10 000 abivahendit. “Kõik abivahendid läbivad enne järgmist omanikku põhjaliku puhastuse ja desinfitseerimise ning tehnilise korrasoleku kontrolli,” räägib Tiido.
Abivahendeid on lisaks üürimisele võimalik ka osta. “Seda tehakse tavaliselt siis, kui abivahendi sobivuses on veendutud ja kasutusaeg inimese käes on pikk,” selgitab Tiido. “Samuti ei üürita abivahendeid, mis on väga personaalsed. Selleks võib olla kindlale isikule vastavalt tema eripärale tellitud või eriiste, samuti lamatisi vältida aitav madrats või potikõrgendus.”
Ole talveks valmis
“ on talve eel viimane hetk mõelda ka libedusohu peale,” juhib Tiido tähelepanu, lisades, et liikumisabivahenditele on olemas mitmeid tarvikuid, mis aitavad kukkumisohtu vähendada. Näiteks on karkudele ja keppidele saadaval jääteravikud, mis pakuvad libedal pinnasel stabiilsemat tuge ning saabastele on võimalik alla panna ka libisemisvastased tallad, mis lisavad kõndimisele stabiilsust.
“Aktiivsele ratastoolikasutajale, kes läbib ise pikemaid vahemaid, soovitame lisaratta paigaldamist, mis muudab ratastooli kolmerattaliseks. Lisavarustusena saab juurde soetada lihtsasti paigaldatavad rehvikatted, mis annavad rehvile juurde laiust ja on sügavama mustriga. Teine võimalus on aga kaaluda lisapaari ratastoolivelgede peale paigaldatud spetsiaalsete naastrehvide kasutuselevõttu. Tasub siiski teada, et põrandate kahjustamise ohu tõttu ei sobi sellised rehvid siseruumides kasutamiseks,” soovitab Tiido.
Riikliku soodustuse saamiseks tuleb esitada vajalikud dokumendid
Mitmeid abivahendeid saab nii osta kui ka üürida riikliku soodustusega, mida koordineerib . Abivahendeid saavad soodustingimustel üürida ja osta , vähenenud töövõimega täiskasvanud ja vanaduspensionärid. on määratud ehk kindel kogus ja kasutusaeg, mis on ette nähtud ühe abivahendi kasutamiseks. “Kui inimesel on vaja rohkem abivahendeid, kui riikliku soodustusega on võimalik saada, on põhjendatud juhtudel võimalik taotleda erisust. Meie saavad vajadusel nõustada taotluse esitamise protsessis,” selgitab Tiido.
Riikliku soodustuse saamiseks on vaja kaasa võtta isikut tõendav dokument, teada abivahendi kasutaja isikukoodi ja esitada . “Täishinnaga saab osta kõiki abivahendeid ja siis ei ole eespool nimetatud dokumente tarvis,” lisab Tiido.
Riikliku soodustuse üüri ja ostmise on lõikes erinev. Näiteks ratastoolil ja hooldusvoodil on see 90% piirhinnast, samas tugiraamil on see aga 60%.
Riikliku soodustusega tuleb näiteks ratastooli eest ühes kuus tasuda üüri 3,54 eurot (täishind 35,40 eurot/ kuu), täisfunktsionaalsusega elektrilise hooldusvoodi eest 4,25 eurot (täishind 42,50 eurot/kuu) ja tugiraami eest 7,8-18,9 eurot (täishind 15,6-26,7 eurot/kuu).
Abivahendite üürimine annab abivajajale vajaliku paindlikkuse
esmaspäev, 20. november 2023
Jäta kommentaar
Otsi postitust
Arhiiv
- 2024
- 2023
- 2022
- 2021
- 2020