Uudised

Elus on kõik omavahel kuidagi seotud ja teatud asjad on sellised, mida iga inimene vajab selleks, et ühiskonnas võimalikult hästi hakkama saada. Üheks selliseks faktoriks on kommunikatsioon – vajame seda enda väljendamiseks, ühiskonna mõistmiseks ja vajalike otsuste tegemiseks. Selle eelduseks on kas ühine keeleoskus või rahvusvahelised sümbolid, millest kõik ühtemoodi aru saavad. Keele omandamise aitab lihtsaks teha kommunikatsioonitarkvara, nt Boardmaker. Sellega saab luua piltsümboleid, mida on võimalik kokku panna erinevate keeltega. Näiteks on visuaali juures selgitav tekst selles keeles, mida laps juba oskab ja õpitavas keeles. Boardmakerist teeb tõhusa tööriista see, et inimene võtab palju kiiremini omaks info, mida ta oma silmaga näeb ja millest ta aru saab – tekib nn piltmälu. Tänu sellele on lihtsam seoseid tekitada ning uued sõnad jäävad paremini meelde.

Enamus lapsi armastab vees olemist ja võimalusel oleksid nad seal pigem rohkem kui vähem. Seda tasubki neile võimaldada, sest see mõjub hästi nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. Siinkohal on oluline arvestada sellega, et väikestel lastel puudub piiritunnetus, mille tõttu tuleb jälgida, et nad ei oleks vees liiga kaua. Tavaliselt annavad sellest märku värvi muutnud huuled või kortsus sõrmeotsad, kuid jälgima peaks ka kehatemperatuuri (kui lapse keha on enda kehatemperatuurist jahedam, siis on aeg veest välja tulla).

Tootja on teinud Bambo Dreamy öömähkmetele lihtsustava uuenduskuuri. Kui seni on laste öömähkmed suuruses 15-35 kg ja 35-50 kg olnud saadaval poiste ja tüdrukute mudelina, siis nüüd on need tooted muudetud universaalseks. Mähkmed on jätkuvalt saadaval senises kahes suuruses, kuid enam ei eristata poiste ja tüdrukute versioone.

Kevade saabudes otsivad inimesed ikka rohkem võimalusi liikuda vabas õhus ja teedele ilmub ka rohkem rattureid. Kuid tavaliste kaherattaliste kõrval võib teinekord tänavapildis märgata ka täiskasvanutele mõeldud kolmerattalisi. Invaru terapeut Vladislava Oleinik tutvustab lähemalt kolmerattaliste eeliseid ja selgitab, kellele need peamiselt mõeldud on.

Kõikidele lastele ei piisa koolitee alustamiseks vaid uuest seljakotist ja kingapaarist. Igal aastal läheb kooli kümneid liikumisraskuse või -puudega lapsi, kes lisaks tavapärastele koolitarvetele vajavad teistsuguseid abivahendeid, et ka neil oleks helge ja muretu koolielu.

Eesti inimesed on hakanud lugu pidama siseturismist ja eelkõige looduses matkamisest. Läheneva suve eel on aeg puhkuseplaane teha ja kavandada toredaid õuetegevusi ka neil peredel, kus lapsel liikumisvõime raskendatud või puudub.

Kooliaasta alguses tuleb erivajadusega laste vanematel uute koolitarvete kõrval meeles pidada ka suuremaid abivahendeid, mis aitavad last koolis liikumisel või õige istumisasendi tagamisel. Invaru abivahendikeskuse lasteterapeut Helena Lõune jagab nõu.

Suurema osa inimeste jaoks on rääkimine loomulik tegevus, mis aitab väljendada oma vajadusi, soove ja mõtteid. Ehkki kõne abil suhtlemine võib tunduda iseenesestmõistetavana, ei ole see nii sugugi kõigi jaoks.