• Teksti suurus

  • Reavahed

  • Kontrastvaade

Vaegnägijatele

Kuidas valida karku, kõnnikeppi või tugiraami?

Tänapäeval on palju erinevaid liikumisabivahendeid, mis igapäevaelu toetavad ja tänu riigi abile ei tähenda abivahend tingimata ka suurt väljaminekut. Kuid üha laiem valik erinevaid abivahendeid ja nende funktsioone võivad valiku üsna keeruliseks muuta. Seetõttu tasub meeles pidada olulisi põhimõtteid, mille alusel abivajajale parim lahendus leida.

Liikumisabivahendi eesmärk on võimaldada turvalist ja iseseisvat liikumist. Liikumisabivahendite alla liigituvad näiteks kõnnikepid, kargud, rulaatorid ehk tugiraamid, manuaalsed ja elektrilised ratastoolid ning neid võib inimene vajada lühiajaliselt või pikema perioodi jooksul väga erinevatel põhjustel.

Rulaatori või tugiraami kasutamiseks ei pea olema arstide poolt määratud raske diagnoos või puue, inimene võib liikumisabivahendit vajada ka ealiste iseärasuste tõttu. Lihtsama liikumisabivahendi kasutamise peale võiks  mõelda näiteks siis, kui on suurenenud kukkumisoht või kui pikemate vahemaade läbimisel tekib väsimus. Kasutades sobivat abivahendit saab riske vähendada ja nautida elu aktiivsemalt. Näiteks kui eakatel muutub väljas liikumine koormavaks, võib rulaatorist abi olla – see annab vajaliku turvatunde ja stabiilse tugipunkti. Tugiraamist on abi ka näiteks traumast taastumise perioodil.

Lihasjõudluse, liigeste, südameveresoonkonna ja seedetegevuse elavdamiseks on liikumine väga oluline ja seetõttu ei maksa liikumispiiratuse tekkimisel abivahendit peljata.

Millist tuge pakuvad kargud ja kepid?

Tänapäeval on ainuüksi karkude ja keppide valik väga lai ning sageli ei osatagi mõelda, et valik sõltub mitmetest asjaoludest - abivajaja vigastusest, kasutaja tasakaalu tunnetusest, pikkusest, ülakeha ja käte jõudlusest.

Kõnnikepp on mõeldud kõndimisel toe pakkumiseks ja sobib näiteks kerge lihasjõudluse languse korral toetuspinna suurendamiseks. See aitab vähendada ka haigele jalale laskuvat keharaskust. Kuid tuleks meeles pidada, et kõnnikepi kasutamine suurendab koormust ühe käe randmele, kuhu langeb osa keharaskusest. Kõige tavalisem on ühe punktiga kõnnikepp, veel on kokkuvolditavad, teleskoopilised ja erinevate käetugedega lahendused. Suurema stabiilsuse vajaduse puhul soovitame kolme või nelja punktiga harkkeppi.

Küünarkarkudest võib abi olla pikemaajalise liikumisabivahendi vajadusega kasutajatele, kes arendavad enamasti kasutamisel välja vajaliku lihasjõu. Ülakeha ja käte jõudlus peab olema hea, kuid võrreldes kõnnikepiga, jaotub keharaskus randmele, küünarvarrele ja õlavöötme piirkonnale paremini. Samuti võimaldavad küünarkargud paremat kehahoiakut – mida sirgem on kasutaja asend, seda parem on küünarkarke kasutada.

Eakamatele soovitame pigem ratastega tugiraam, millega liikudes on energiakulu väiksem ja ei pea pidevalt jälgima, kuhu kark toetub. Ratastega tugiraamide valikus on erinevaid mudeleid, nii kahe, kolme kui nelja rattaga varustatud tugiraame, istmega või istmeta, piduritega või ilma, suurte või väikeste ratastega, mis on kas fikseeritud suunaga või liiguvad vabalt. Vabalt liikuvad rattad võimaldavad sujuvat manööverdamist.

Ilma ratasteta tugiraamid pigem takistavad kiiret ja sujuvat liikumist ent annavad kindlustunde kasutajale, kes saab  liikuda vaid aeglases tempos.

Mida abivahendi valimisel silmas pidada?

Liikumisabivahendite puhul on esmatähtis turvalisus ja funktsionaalsus – vahend peab võimaldama suuremat turvatunnet ja iseseisvust ega tohi liikumist takistada. Turvalisus algab õigest valikust, mis sõltub kasutajast ja liikumiskeskkonnast. Hea reegel keppide, küünarkarkude ja rulaatorite käepideme õige kõrguse valimisel on reguleerida see randme kõrgusele - seda tuleks teha püsti seistes, käsi vabalt keha kõrval. Nii jääb küünarliigesesse 15-kraadine nurk, mis võimaldab sirge seljaga kõndida. Väiksema liikumisabivahendiga liikudes tuleks vaadata sirge seljaga enda ette, mitte jalgade ette maha, sest nii on vaateväli piiratud ja õige pea hakkavad kimbutama ka  selja- ja kaelavalud.

Keerukamate abivahendite puhul nagu näiteks ratastoolid ei ole universaalseid lahendusi ja igale abivajajale tuleb leida just talle sobilik. Näiteks liiga laia ratastooli kasutamine võib kaasa tuua skolioosi või tekitada pingeid õlaliigestele. Liiga suurt ratastooli on kasutajal endal raske edasi lükata, liiga kitsas ratastool hõõrub puusade ja reite väliskülgi ning selles n-ö viltu istumine võib samuti kaasa tuua skolioosi. Ratastooli valides tuleks kindlasti nõu küsida abivahendikeskuse spetsialistidelt.

Liikumisabivahendi valikul tuleks lähhtuda ka sellest, kus vahendiga igapäevaselt liigutakse. Peamiselt õues liikudes võiks suuremat tähelepanu pöörata abivahendi rataste profiili laiusele. Näiteks pehmemal pinnasel on mugavam liikuda laiemate rehvidega. Tasub ka mõelda, kas abivahendile on vaja istet. Rulaatorit valides võiks juba esinduses katsetada, kas pidurite kasutamine on mugav. Samuti tuleb mõelda abivahendi kaalu ja hoiustamise peale – kas abivahendit on vaja kodus treppidest üles-alla transportida, kui jah, siis kas sellega saadakse iseseisvalt hakkama.

Abivahendi kasutamine siseruumides

Siseruumis liikumiseks sobib paremini väiksema läbimõõdu ja kitsamate ratastega abivahend, millega manööverdamine on lihtsam. Piduritega rulaator võib olla ka heaks abimeheks näiteks diivanilt või toolilt tõusmisel – siis tuleks aga veenduda, et käetoed on sobival kõrgusel ja pidureid on käepärane kasutada. Samuti tuleks abivahendiga siseruumides liikumisel tähelepanu pöörata uksepakkudele ja vaipadele, mis võivad takistada liikumist. Segavad tegurid soovitame eemaldada, et vähendada kukkumisohtu. Samuti tuleb vaadata, et abivahend mahub ukseavadest läbi ja seda saab kasutada kõikides ruumides.

Abivahendeid saab ostmise asemel üürida

Abivahendeid on lisaks ostmisele võimalik ka riigipoolse soodustusega üürida. Liikumiserivajadustega ja traumadest taastuvate inimeste osakaal, kes eelistavad mugavuse ja madalamate kulude nimel abivahendit väljaostmise asemel üürida, on aasta aastalt suurema teadlikkuse tõttu tõusnud.

Üürimine sobib hästi, kui kasutaja soovib katsetada erinevaid lahendusi, kui abivahendi vajadus on lühiajaline või tervislik seisund muutub. Üürimise eeliseks on see, et abivahendi saab vajadusel ilma lisakuluta ümber vahetada. Samuti on inimestele oluline, et üüritud abivahendile tagab Invaru tasuta remonti ja hoolduse.

Ostmine on terapeudi kinnitusel mõttekam juhul, kui abivahendi vajadus on pikaajaline või kui inimene vajab erikohandustega abivahendit, mida üürisüsteem ei võimalda.

Invaru üüriteenusena on erinevates Eesti piirkondades kasutusel ligi 9000 abivahendit, neist ainuüksi ratastoole üle 1500.

Riigi toetus abivahendi soetamiseks on erinev

Soodustingimustel abivahendite üürimiseks või ostmiseks tuleb esmalt pöörduda koos arstitõendiga Sotsiaalkindlustusametisse, kes taotluse alusel väljastab isikliku abivahendikaardi. Riik hüvitab Sotsiaalkindlustusameti kaudu osaliselt abivahendid lastele, kellel on eriarsti tõend või määratud puue, samuti tööealisele inimestele, kellel on vähenenud või puuduv töövõime või määratud puue, ning vanaduspensioniealistele. Riigipoolset toetust abivahenditele reguleerib sotsiaalkaitseministri määrus ja toetus abivahenditele on 40-90% sõltuvalt abivahendist.

Soodustuse saamiseks tuleb abivahendit ostma või üürima tulles kaasa võtta abivahendi tõend arsti, füsio- või tegevusterapeudi käest, isikliku abivahendi kaart ja isikut tõendav dokument. Kaasa tuleks võtta ka puuet või töövõime vähenemist tõendav dokument selle olemasolul. Riikliku soodustuse kohta saab täpsemalt uurida nii abivahendiettevõttest kui ka Sotsiaalkindlustusametist.

Invarust saab üürida järgmisi liikumisabivahendeid:
•kargud

•ratasteta tugiraamid

•ratastega tugiraamid

•standardratastoolid

•aktiivratastoolid

•elektrilised ratastoolid

•elektrilised skuutrid