• Размер шрифта

  • Расстояние между строками

  • Контрастный вид

Для слабовидящих

Ratastooliga loodusesse: soovitused maastikul liikumiseks

Koroonaviirus ja eriolukord on pannud inimesed hindama vabas õhus viibimist ja muutnud populaarseks looduskaunid kohad. Tänu kaasaegsetele abivahenditele ei pea ka liikumisraskustega inimesed nelja seina vahele jääma. Kui aga ratastooliga pargis või tänaval liikudes üldjuhul raskusi ei teki, siis maastikule sõitma minek eeldab mõningaid ettevalmistusi. Soovitusi selleks jagavad spetsialistid abivahendikeskusest Invaru.

Invaru tegevusterapeudi Kadri Lembergi sõnul on ratastooli puhul sarnaselt teistele liikumisabivahenditele esmatähtsateks omadusteks turvalisus ja funktsionaalsus – vahend peab võimaldama suuremat turvatunnet ja iseseisvust ega tohi liikumist takistada. Aktiivseid ratastooli kasutajaid on Lembergi kinnitusel tänapäeval palju ning ratastoolist on liikumisraskuste korral palju abi aktiivse eluviisi säilitamisel. Nii näiteks on Invarut külastavate abivajajate hulgas palju neid, kes ratastooli võimalusi kasutades käivad kalal, tegelevad erinevate spordialadega, armastavad lihtsalt viibida looduses või on aktiivsed väliürituste külastajad.

Invaru spetsialistide kinnitusel saab ka ratastooliga edukalt nautida looduses liikumist. "Konarlikumale maastikule minnes tuleks ratastool aga ette valmistada ja hinnata objektiivselt ka enda võimeid," märgib Kadri Lemberg.

Manuaalset ratastooli saab maastiku jaoks kohandada

Invaru abivahenditehniku Heigo Harendi sõnul saab tänapäeval täiustada ratastooli ja lihtsustada maastikul liikumist erinevate lisadega. Levinud on probleem, et ratastooli väikesed esirattad kipuvad looduses liikudes konarustesse kinni jääma. "Siin on muidugi abiks, kui kaasas on saatja, kes saab aidata ratastooli konarlikematest kohtadest üle. Samas aitab maastikul iseseisvat liikumist oluliselt lihtsustada spetsiaalne FreeWheel ratas, mis muudab manuaalse ratastooli n-ö kolmerattaliseks," räägib tehnik ja kirjeldab, et lisaratas kinnitub ratastooli ette nii, et tõstab väikesed esirattad õhku.
Lisaratas muudab Harendi sõnul erineval pinnasel sõitmise oluliselt kergemaks, sealhulgas ka talvistes tingimustes. Lisaratast on võimalik kinnitada paljudele erinevatele ratastoolidele, mis on jäiga raamiga ja millel on üheosaline tugevdatud jalatugi.

Ka ratastooli lükkamise lihtsustamiseks on välja mõeldud elektrimootoriga rataste lisavarustus, mis võimendab ratastooli kasutaja tõukamisjõudu. "See muudab tooli lükkamise lihtsamaks ja on hea abivahend pikkade vahemaade läbimisel või kui käte ja keha jõudlus ei ole enam nii hea," toob Harend välja.

Veel tuleks tehniku sõnul mõelda oma ratastooli rehvidele. "Kitsaste rehvidega on maastikul raske liikuda, sest rattad vajuvad pinnasesse ja seetõttu tuleks loodusesse minnes valida sügavama mustriga laiemad rehvid, mis tagavad pehmemal pinnasel parema liikumisvõime," räägib Harend ja lisab, et otstarbekas on kasutada eraldi rattaid õues ja toas liikumiseks.

Soovitused loodusesse minekuks

Enne loodusesse minekut tuleks objektiivselt hinnata enda ja oma ratastooli võimekust. "Tuleb läbi mõelda, kas ratastooliga saadakse hakkama seal, kuhu plaanitakse minna. Külastades paiku, kus varem pole käinud, on vähemalt esimest korda hea minna koos kaaslasega, et vajadusel oleks abi käepärast võtta," räägib Kadri Lemberg. Ta lisab, et kindlasti peaks kaasas olema laetud telefon, et vajadusel abi kutsuda.

Elektriratastooliga loodusesse minnes peaks kindlasti meeles pidama, et akud tuleb täis laadida. Samuti tuleks teada ratastooli tehnilisi andmeid, sest ratastooli põhja kõrgus võib seada maastikul liikumisele omad piirangud. Nii elektrilise kui ka manuaalse ratastooliga ei tohiks abivahendiekspertide kinnitusel ohutuse huvides järskudel kallakutel sõita. “Mõistlik on ratastooliga maastikul liikudes peale panna ka turvarihm. See kindlustab, et sõitja ei kuku konarusi ületades toolist välja," lisab Lemberg.

Maastikul liikudes on oluline jälgida ka kehaasendit, et tooli lükkamisel kasutatavad liigesed – alates õlast lõpetades randmetega - liigset koormust ei saaks. Mäest üles sõites tuleks kallutada keharaskus ettepoole ning alla sõites vastupidi, kallutada keha tahapoole. Eriti pehmel pinnasel on iseseisvalt ratastooli väga raske tõugata, eriti liiva sees. "Rannas, kus laudtee on olemas, saab sellel väga edukalt liikuda, kuid liiva sisse ilma lisavarustuseta ratastooliga ei soovita minna. Kui aga ratastoolil on laiemad rehvid ja FreeWheel lisaratas, siis saab ka liivasel pinnal hakkama," märgib Lemberg. Neile, kes armastavad rannas käia, paneb terapeut veel südamele, et ratastooliga ei tohiks kindlasti soolasesse merevette sõita - merevesi rikub ratastooli ja paneb selle metallist osad roostetama.

Kindlasti võiks pikemale sõidule minnes panna kätte kindad, et käsi säästa. Invaru spetsialistide kinnitusel kasutavad paljud ratastooliga sõitjad ka rattakindaid - oluline on see, et pöial ja nimetissõrm oleksid kaetud. Samuti soovitavad abivahendikeskuse spetsialistid võtta kaasa keebi ootamatu vihma tarbeks ning sääsetõrje, et kiuslikud putukad looduse nautimist ei segaks.